Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse on kompleksne teenus, mille tulemusel püütakse saavutada toimetuleku paranemine sellise terviseolukorra juures, mis inimesel on (ei ole terviseolukorra parandamine/ravimine)
Sihtrühmad:
§ Puudega/puuet taotlevad lapsed (alla 16-a)
§ Alaealiste Komisjoni otsusega isikud (7-18-aastased)
§ Vanaduspensioni ealised puudega isikud
§ Tööealised puuduva töövõimega isikud
§ Tööealised puudega või töövõimetud või invaliidsusgrupiga või osalise töövõimega isikud, kes ei ole tööturul aktiivsed (ei tööta, ei õpi, ei ole töötuna arvel)
§ Tööealised ennetähtaegse vanaduspensioni saajad, kellel on puue
§ Tööealised vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saajad, kellel on puue
Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamine:
Alates 01.01.2016 hakkab Sotsiaalkindlustusamet tuvastama (hindama) sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajadust
§ Hindamise peavad läbima 16-aastased ja vanemad isikud, kelle rehabilitatsiooniplaan on kehtetu 01.01.2016 seisuga, või kelle plaan lõppeb enne planeeritud teenuse algust
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust hindab Sotsiaalkindlustuameti juhtumikorraldaja, kes viib läbi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise protsessi ja vormistab otsuse teenuse vajamise või mittevajamise kohta ja/või seostab isiku muude sotsiaalkaitsemeetmetega.
Piirkondlike juhtumikorraldajate prognoositav asukohad on Haapsalus, Kuressaares, Jõgeval, Jõhvis, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas (6), Tartus (6), Valgas (2), Viljandis (2) ja Võrus (2)
Klient võib saada teenust:
§ Rehabilitatsiooniprogrammi alusel
§ Tegevuskava alusel – tegevuskava koostab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja
§ Rehabilitatsiooniplaani alusel, mis koostatakse rehabilitatsiooniasutuses
Rehabilitatsiooniplaan koostatakse endiselt kõigile esmakordselt puuet taotlevatele lastele, puude raskusastme väljaselgitamiseks.
Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusele registreerimine:
Peale Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja juurest saadud rehabilitatsioonivajaduse otsust, peab isik pöörduma teenuse osutaja poole lepingu sõlmimiseks 60 päeva jooksul.
Sotsiaalkindlustusamet võtab isikult üle sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest maksmise kohustuse üle kuni 2 aastaks – st isikul on õigus riigi rahastatavat teenust saada eesmärgi saavutamiseks mitte kauem kui 2 aasta jooksul. 2 aasta möödudes peab inimene pöörduma jälle Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poole rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks.
Majutus- ja sõidukuludelimiidid:
Rehabilitatsioonieenuseid on võimalik kasutada ööpäevaringse majutusteenusena puudega isikule kuni 119,85 € ühes kalendriaastas. Psüühikahäirega isikule kuni 838,95 € ühes kalendriaastas. Meie keskuses on kliendi omaosalus määraks 50€ nädalas.
Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates omavalitsustes , kompenseerib riik sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale).
Sõidukulude hüvitamiseks on vajalik pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist esitada taotlus ning kuludokumendid elukohajärgse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele.